Äsja avaldatud 2023. aasta abordistatistikast nähtub, et abortide arv püsib eelnevate aastatega võrreldes samal tasemel.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) 4. juunil avaldatud andmete kohaselt võeti 2023. aastal tahtliku abordi teel elu 3398-lt lapselt. Nendest 3218 aborteeriti ema soovil ja 180 korral toodi põhjuseks meditsiiniline näidustus.
Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus lubab Eestis lapsi enne sündi tappa ema soovil kuni 12. rasedusnädala alguseni. Loetletud juhtudel (kui rasedust peetakse ohtlikuks ema tervisele, kui lapsel kahtlustatakse väärarengut või kui ema on alla 15 või üle 45-aastane) on lapse tapmine enne sündi lubatud kuni 22. rasedusnädala alguseni. Lapse isal abordiotsuses seaduse järgi sõnaõigust ei ole.
Võrreldes eelnevate aastatega ei ole esile kutsutud abortide arvus tähelepanuväärseid muutusi — 2022. ja 2021. aastal olid need arvud vastavalt 3466 ning 3356. Ema soovil tehtud aborte esineb kõige rohkem 30–34 aastaste vanuserühmas.
Abordi tegemiseks kasutatakse enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas mullu abortide koguarvust 88,9%.
Hoolimata põhiseadusest tulenevast kohustusest inimelu kaitsta (paragrahv 16), toetab Eesti riik iga ravikindlustusega naise soovil tehtud aborti rahaliselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 2022. aasta 8. juuli määrusele nr 64 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” maksab medikamentoosne abort 35,34 eurot, millest pool (17,67 eurot) tasub ravikindlustusega isiku puhul Tervisekassa. Kirurgiline abort maksab 152,84 eurot, kusjuures sellest summast koguni 70 protsenti tasub Tervisekassa ning aborti teha soovival isikul endal tuleb tasuda 30 protsenti.
Mullu sündis 10 769 last, mis lõi uue negatiivse rekordi alates 1919. aastast, kui vastavaid andmeid koguma hakati. Kõrvutades möödunud aastal esile kutsutud abortide arvu sündide arvuga, selgub et sünnieelselt tapeti ligi 24 protsenti lastest (kui mitte arvestada lapsi, kelle elu lõppes sünnieelselt iseenesliku raseduse katkemise tõttu).
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal on Eestis esile kutsutud abordi teel tapetud üle 330 000 lapse. Alates 1956. aastast, mil tahtlik abort Eesti territooriumil seadustati, on Eestis abordi teel hukkunud aga rohkem kui poolteist miljonit last.
SAPTK Elukultuuri Instituudi juhataja Maria Madise leidis, et on õõvastav näha ükskõiksust, mis aasta-aastalt abordistatistika avaldamisega kaasneb.
„Positiivseks peetakse seda, et abortide arv on marginaalselt langenud või et see ei ole tõusnud. Reaalselt räägime me aga enam kui kolmest tuhandest pisikesest lapsest — see tähendab igast neljandast või viiendast Eestis eostatud lapsest —, kes igal aastal emaihus mürgitatakse või tükkideks rebitakse,“ nentis Madise.
„Kõigil abordi tõttu hukkunud lastel oli ainulaadne geneetiline kood, mis määras selle, kas nad olid poisid või tüdrukud, milline oleks olnud nende silma- ja juuksevärv, kehaehitus täiskasvanuna ning palju muud. Kuna südametegevus alustab tööd juba 22 päeva pärast eostumist, siis valdaval enamusel abordi ohvriteks langevatest lastest süda lööb,“ lisas ta.
„Ühiskond, kus need numbrid ükskõikselt vastu võetakse või nendest väljagi ei tehta, on sügavalt ebainimlik. Selleks, et aborti soosivalt kursilt pöörduda, on mõistagi tarvis meeleparandust ühiskonna erinevatel tasanditel, ent ka riiklikul tasandil on mitmeid võimalusi inimelu paremaks kaitsmiseks enne sündi. Eeskätt tuleks teha pingutusi selleks, et tõsta au sisse emadus, isadus ning terve perekonnakultuur. Kindlasti tuleks lõpetada ka abortide riiklik rahastamine. Ning kuigi abort on ennekõike moraalne, mitte demograafiline probleem, tuleks Eesti tänasele rahvastikukriisile lahendusi otsides, mõelda ilmselgele: jätta surmamata need lapsed, kes on juba olemas,“ toonitas Madise.
