Möödunud aastal oli abort taaskord kõikide surmapõhjuste seas maailmas esikohal. Abordi läbi hukkus rohkem inimesi kui kõikidel teistel põhjustel kokku.
Worldometers’i koondatud statistika näitab, et 2023. aastal tehti maailmas üle 73 miljoni abordi.1 Sõltumatu veebileht kogub statistikat reaalajas valitsusasutuste ja teiste maailma organisatsioonide andmetest. Abordistatistikat kogub Worldometers igapäevaselt Maailma Terviseorganisatsiooni kaudu.
Kõrvutades abordistatistikat teiste surmapõhjustajatega, sealhulgas vähi, HIV/AIDS-i, liiklusõnnetuste ja enesetappudega, ületab abordi põhjustatud surmade arv kaugelt surmade arvu igal teisel põhjusel. Võrdluseks võib tuua, et hinnanguliselt suri 2023. aastal 10 miljonit inimest vähkkasvajate tõttu, 6.2 miljonit suitsetamisega kaasnevate tervisekahjustuste tagajärjel, 17 miljonit erinevate haiguste ja 2 miljonit HIV/AIDS-i tõttu.
2023. aastal suri maailmas kokku 67,1 miljonit inimest, arvestades kõiki põhjuseid peale abordi. Koos abortidega oli surmade üldarvuks 140 miljonit. Seega moodustas abort kõikidest surmadest maailmas umbes 52% ning ületas surma põhjusena kõik teised surmad kokku.
Sündimata lapsi ei tunnustata inimestena, hoolimata sellest, et bioloogia kinnitab, et inimese elu algab tema eostumise hetkel. Abordi teel tapetakse aga miljonid lapsed julmalt ja vägivaldselt enne kui nad jõuavad sündida.
Kõikidel nendel 73-l miljonil pisikesel inimesel, kes möödunud aastal abordi tõttu hukkusid, oli oma geneetiline kood, mis oli erinev nende ema ja isa omast ning määras selle, kas nad olid poisid või tüdrukud, milline oleks olnud nende silma- ja juuksevärv, kasv ja kehaehitus täiskasvanuna ning palju muud. Kuna südametegevus alustab tööd juba 21 päeva pärast eostumist, siis suurel enamusel abordi ohvriteks langevatest lastest süda lööb.
Eestis sureb abordi tagajärjel aastas üle 3000 lapse (2022. aastal 3466 last), igal tööpäeval umbes 11 last ning seda Eesti riigi rahalisel toel. Võrdluseks suri 2023. aastal pahaloomuliste kasvajate tõttu 2814 inimest ning õnnetusjuhtumite, mürgituste ja traumade tagajärjel kokku 804 inimest.2
Hinnanguliselt on alates abordi seadustamisest 1956. aastal Eesti territooriumil tapetud 1,5 miljonit inimest, mis on rohkem kui meie tänane rahvaarv.
Hoolimata pealtnäha suurenevast avalikust huvist inimelu väärtuse ja väärikuse vastu, mida väljendab rahvusvaheline hukkamõist ja kaastunne maailma kurnavate sõjaliste konfliktide ning erinevate katastroofide põhjustatud kannatuste ja surmade osas, jäävad need kümned miljonid lapsed, kes kaotavad oma elu abordi teel, peaagu täielikult tähelepanuta. Emaüsa, mis peaks olema kõige turvalisem elupaik maailmas, on statistiliselt kõige eluohtlikum.
Meie ees olev väljakutse algaval 2024. aastal on tunnustada ja kaitsta samaväärse pühendumisega kõiki süütuid inimelusid alates eostumisest kuni surmani.
- Siin ja edaspidi on silmas peetud esile kutsutud aborte, mille hulka ei kuulu iseeneslikud abordid.
- Andmed pärinevad Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.
