Mida tähendab olla elu poolt?

Lühidalt

• Elupooldav (pro-life) hoiak lähtub veendumusest, et inimelu on püha eostumise hetkest kuni surmani. Igaühel on õigus elule sõltumata tema eostumise tingimustest, vanusest, tervislikust seisundist või muudest asjaoludest.
• Sellest tõdemusest lähtuvalt on elupooldajad vastu abordile kui sündimata laste tapmisele, embrüote ekspluateerimisele, abistatud enesetapule, eutanaasiale ja kõikidele teistele rünnakutele inimelu ja väärikuse vastu selle erinevates etappides. Autentne elupooldav hoiak on järjepidev ning absoluutne: süütu inimese elu ei tohi mistahes staadiumis ega mistahes tingimustel hävitada.
• Valikut pooldav (pro-choice) hoiak vastandub elupooldavale hoiakule. Tegemist on meelevaldse terminiga, sest “valik” puudutab antud kontekstis inimese põhiõiguse – õiguse elule – kaitset. Üldiselt tähendab valikut pooldav hoiak seadusliku ja vabalt kättesaadava abordi pooldamist. Mõned nendest, kes määratlevad ennast valiku pooldajatena, arvavad, et abort peaks olema seaduslik kuni teatud rasedusnädalani või teatud tingimustel, samal ajal kui teised toetavad aborti kuni sünnihetkeni.

Elupooldav hoiak

Elupooldava (pro-life) hoiaku aluseks on kindel veendumus, et iga inimese elu on püha eostumisest kuni loomuliku surmani ning inimloomusest tulenevalt võrdse väärikusega. Elupooldajad tunnustavad igaühe õigust elule ning peavad süütu inimese tapmist moraalselt lubamatuks.

Elupooldav liikumine sai alguse seoses abordi seadustamisega ning on ka täna peamiselt seotud võitlusega sündimata laste eluõiguse eest. Kuna aga rünnakud inimelu ja -väärikuse vastu järjest süvenevad ka selle teistes etappides, on elupooldav liikumine samuti oluliselt laienenud, et kaitsta inimelu selle kogu ulatuses — sõltumata inimese tervislikust seisundist, vanusest, teda ümbritsevatest tingimustest või teistest teguritest.

Siiski on elupooldava liikumise peamiseks tunnuseks, et selle järgijad tunnistavad iga sündimata last inimesena, kellele laienevad kõik inimõigused, eeskätt õigus elule.

Fakti, et inimese elu algab tema eostumise hetkel, ei vaidlusta enam ka abordipooldajad, kuna tegemist on elementaarse tõega embrüoloogiast, mida jagavad kõik vastavad õpikud ning teaduslikud allikad. Näiteks:

• “Inimelu algab viljastumise hetkel, kui spermatosoid ühineb ootsüüdiga [munarakuga], et moodustada üks rakk, sügoot. See ainulaadne totipotentne rakk (mis suudab toota igat liiki rakke) tähistab meist igaühe kui unikaalse indiviidi algust.“  Keith L. Moore, The Developing Human: Clinically Oriented Embryology, (10. tr. Philadelphia, PA: Saunders, 2016, lk 11).
• “[Inimese] areng algab viljastumisega — protsessiga, mille käigus meessugurakk ehk spermatosoid ning naissugurakk ehk ootsüüt ühinevad, et tekiks sügoot.“ Sadler, T. W., Langman’s Medical Embryology (10. tr. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins, 2006, lk 11).
• “Viljastumise tulemused on järgmised: Kahekordse kromosoomide arvu taastumine, millest pooled pärinevad isalt ja pooled emalt. Seega sisaldub sügoodis uus kromosoomide kombinatsioon, mis erineb mõlema vanema omast. Uue indiviidi soo määramine. X-kromosoomi kandvast spermatosoidist tekib naissoost (XX) embrüo ning Y-kromosoomi kandvast spermatosoidist tekib meessoost (XY) embrüo. Seega embrüo sugu on viljastumisel kindlaks määratud.” Sadler, T. W., Langman’s Medical Embryology (13. tr. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins, 2015, lk 42).

Tõsiasjast, et nii sündinud kui ka sündimata inimesed on täielikult inimesed, tulenevad elupooldava hoiaku loogilised järeldused. Elupooldav nägemus ei diskrimineeri ega tee erandeid – õigus elule kuulub tõepoolest igaühele. Siiski on levinud mitmeid kriteeriume, mille alusel püütakse õigust elule õõnestada.

Vanus
Olla elu poolt tähendab, et me ei pea oluliseks seda, kui pisike või suur on inimene või millises vanuses ta on – nii sügoodil kui täiskasvanul on õigus elule. Viljastumise hetkel saab alguse uus unikaalse geneetilise informatsiooniga organism, kes ei arene mitte inimeseks, vaid inimesena. Alates viljastumise hetkest on inimesel kõik vajalikud eeldused selleks, et areneda täiskasvanuks. Pärast viljastumist ei toimu ühtegi arengulist sündmust, mille käigus inimene omandaks mõne kvaliteedi, mis teeks temast rohkem inimese, kui ta seda oli varem.

Füüsiline ja vaimne areng
Olla elu poolt tähendab, et me ei pea oluliseks seda, millises füüsilise või vaimse arengu staadiumis inimene on. Ei ole tähtsust, kas inimesel on kerge või raske puue; kas ta on vaimselt või sotsiaalselt küps, kas teda vaevab dementsus või tal puudub lühi-või pikaajaline mälu – kõikidel inimestel on õigus elule.

Iseseisvus
Olla elu poolt tähendab, et me ei pea oluliseks seda, kui sõltuv üks inimene teisest on. Igaühel on õigus elule ka siis, kui ta iseseisvalt toime ei tule – nii sündimata kui sündinud lastel, kes sõltuvad oma emast toidu, soojuse ja eluks vajaliku keskkonna osas, füüsilise või vaimse puudega inimestel kui ka haigetel ja kannatajatel.

Valikut pooldav hoiak

Erinevalt elupooldavast hoiakust ei ole n-ö valikut pooldav hoiak üheselt mõistetav. Mõiste “valiku poolt” on eksitav eeskätt seetõttu, et sellega ei tähistata mitte neid valikuid, mida igaüks võib langetada lähtuvalt oma eelistustest ning konkreetsetest tingimustest, milles ta viibib – nagu näiteks elu- või töökoht, millise autoga sõita või kuidas toituda –, vaid valikuid nendes küsimustes, kus meil reaalselt õigus valida puudub, nimelt kas keegi elab või sureb.

Sellest hetkest, kui naine on rase, puudub tal tegelikult valik, kas saada emaks või mitte, sest ta juba on ema — oma ihus kasvava lapse ema. Ainus valik, mida ta teha saab, on: kas tuua oma laps ilmale elusalt või surnult.

Paradoksaalselt on paljud, kes pooldavad abordi puhul valikuvabadust, märksa väiksemates küsimustes valiku vastu. Näiteks arvavad paljud nende seast, et kõik peaksid autos kasutama turvavööd, sorteerima prügi või mitte suitsetama siseruumides.

Tavaliselt ei vaadelda valikuvabadust nende poolelt, kes on haavatavad, väetid ja alistatud. Orjapidajad rõhutasid “õigust” valida, kas pidada orje või mitte, ent orjad oma iket ei valinud. Nõukogude Liidus valis parteiladvik miljonitele inimestele Gulagi, mis kindlasti ei olnud küüditatute valik. Meie saame valida abordi, kuid seda pole teinud veel ükski abordi läbi tapetud laps.

Kui autentne elupooldav hoiak kaitseb inimese õigust elule selle igas etapis alates viljastumisest kuni loomuliku surmani, siis valikut pooldav liikumine seisab üldiselt vaid seadusliku ja kergesti kättesaadava abordi eest – kas teatud tingimustel ja piiratud ajal või terve üheksa raseduskuu vältel, praktiliselt kuni sünnihetkeni välja. Seega oleks täpsem öelda, et n-ö valiku pooldajad on abordipooldajad.

Kokkuvõtteks

Tunnustades iga inimese õigust elule, tuleb otsida keerulistele olukordadele reaalseid lahendusi, milleks ei saa kunagi olla lapse või kannataja tapmine.

Elupooldav liikumine ei aktsepteeri kunstlikult tekitatud vastandust lapse eluõiguse ja naise heaolu vahel. Vastupidi, elupooldav liikumine seisab nii ema kui lapse elu ja heaolu eest, uskudes, et mõlemad peaksid olema armastatud ja kaitstud.

Elupooldav liikumine teadvustab ka, et abort ei ole naiste huvides. Abordist tulenev valu ja lein võib tekitada haavu, mida paljud naised kannavad terve elu – sageli vaikides ja üksi.

Lõpuks tuleb eristada seda, kuidas hinnata elupooldavast hoiakust lähtuvalt tegu ja tegijat. Sündimata inimese tahtlik tapmine, nii nagu iga teise süütu inimese tahtlik tapmine, on lubamatu. See tuleb hukka mõista ning pingutada selle nimel, et riiklik seadusandlus ka meie seast kõige pisemate eluõigust tunnustaks. Samas võib kergesti mõista erinevaid asjaolusid, mis võivad survestada naisi aborti tegema. Paljud emad on just elupooldavast liikumisest leidnud vajalikku tuge, et oma laps ilmale tuua või kaastunnet ning lootust, et abordist tulenevate haavade ja leinaga toime tulla, leida andestust ja rahu.

Selle artikli eesmärk on elupooldavat hoiakut üldiselt selgitada. Täpsema ülevaate erinevatest elu kaitset puudutavatest teemadest leiad meie teemade baasist, mis aja jooksul täieneb.

Kasulikku lugemist:

Randy Alcorn, “Pro-Life Answers to Pro-Choice Arguments” (Multnomah, 2000).
Scott Klusendorf, The Case for Life: Equipping Christians to Engage the Culture (Crossway, 2009).
Peter Kreeft, “Human Personhood Begins at Conception”.
Peter Kreeft, Three Approaches to Abortion (Ignatius Press, 2002).
Dr Anthony McCarthy (ed.), Abortion matters, (Philos Educational Publications, London, 2018).
Alexander Pruss, “I Was Once a Fetus: an Identity-Based Argument Against Abortion”.
Alexander Pruss, “I Was Once a Fetus: That Is Why Abortion Is Wrong”
William L. Saunders, Jr., “Embryology: Inconvenient Facts”.