Elu enne sündi

Ühelgi perioodil inimese elus ei toimu suuremaid muutusi kui esimesel üheksal kuul enne tema sündi. Siin lehel on välja toodud olulisemad verstapostid selles võrratus protsessis.

Inimese sünnieelses elus eristatakse kahte peamist perioodi. Esimese kaheksa rasedusnädala jooksul kutsutakse teda embrüoks (“üsas kasvav” kreeka keeles). Embrüonaalsel perioodil tekib enamus inimese tähtsamatest elundsüsteemidest. Alates kaheksanda rasedusnädala lõpust kuni sünnini kutsutakse emaüsas kasvavat last feetuseks (“sündimata järeltulija” ladina keeles) ehk looteks. Looteperioodil kasvab inimese keha väga kiires tempos ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.

NB! Tähelepanelik tuleb olla rasedusnädalate ja loote vanuse eristamisel. Rasedusnädalaid ei arvutata mitte eostumise hetkest, vaid ema viimase menstruaalperioodi esimesest päevast. Nõnda on arvestatav raseduse kestus ja loote tegelik vanus omavahel umbes kahe nädala võrra nihkes. Näiteks kui raseduse kestuse arvestuses on tegu 10. nädala lõpuga, siis on sündimata lapse elus jõudnud kätte umbes 8. nädala lõpp. Rasedusnädalatest lähtutakse ka rasedustrimestrite arvestamisel. Kõik sellel lehel esitatud embrüo ja loote vanused on arvestatud alates viljastumise hetkest.

1. päev

Uue inimese elu algab eostumise hetkel, kui ühinevad tema ema munarakk ja isa seemnerakk, milles kummaski on 23 kromosoomi. Sügoodi (kreeka keeles “ühinenud”, “kokku liidetud”; viljastumise tulemusel tekkinud uue inimese esimene rakk) 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset “esmaväljaannet” uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Kõik päritud omadused on paigas: kas tegemist on poisi või tüdrukuga, mis värvi on tema juuksed ja silmad, kas tema põskedes on lohud või mitte jne. Uue inimese geneetiline koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides ehk DNAs. Äsja eostunud inimorganism on küll pisem kui suhkrutera, ent kogu vajaminev informatsioon tema täielikuks arenemiseks on olemas juba viljastumise hetkel ning hilisemates etappides sellele plaanile täiendavat informatsiooni ei lisandu.

Esimene rakk jaguneb peagi kaheks ning sealt edasi jätkub jagunemine (lõigustumine) samaaegselt embrüo liikumisega emaka poole, et jõuda kasvamiseks turvalisse paika.

6.-12. päev

Uus kasvav inimorganism kinnitub emaka seinale. Seda nimetatakse pesastumiseks või implanteerumiseks. Embrüo hakkab tootma hCG hormooni, mida tuvastab enamik rasedusteste ning mis põhjustab ema menstruaaltsükli peatumise raseduse ajaks.

Pärast pesastumist moodustavad rakud lootepõiekese ümber struktuuri, mida nimetatakse platsentaks. Pesastumise järel laienevad platsenta rakud üha suuremale pinnale emaka seinast, samuti sügavamale emaka seina sisse, et luua ühendus ema vereringesüsteemiga ning tagada kiiresti arenevale embrüole hapnik, toitained, hormoonid ja mineraalid. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega.

17.-22. päev

Embrüo veresooned ja -rakud hakkavad kujunema. Aluse saavad aju, selgroog ja närvisüsteem. Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks: eesajuks, keskajuks ja tagaajuks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna areng. Süda teeb esimesed ettevaatlikud löögid kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Alguses lööb beebi süda 70 korda minutis ning seitsmendaks nädalaks jõuab südame töö 170-190 löögini minutis. Hakkavad arenema silmad.

26.-32. päev

Algab kopsude kujunemine. Kaks pisikest käelaba hakkavad kuju võtma ja neile järgnevad peagi jalalabad. Veri voolab nüüd beebi soontes, kuid vereringesüsteem on ema omast eraldatud. Hakkab kasvama kilpnääre. Suu, keel ja nina võtavad kuju. On täheldatavad algelised siseorganid ning ilmuvad esmased näojooned.

36.-44. päev

Silmad omandavad võrkkestas oma värvi. Beebi teeb esimesi refleksiivseid liigutusi. Kui teda suu lähedalt puudutada, painutab ta kergelt kaela. Hakkavad kujunema liigesed. Ilmuvad pisikesed hambapungad. Moodustuvad silmalaud, et kaitsta arenevaid silmi. Väliskõrv hakkab samuti kuju võtma. 99% lihastest on nüüd olemas ning närvidega varustatud. Algelisi ajulaineid on täheldatud juba kuue nädala ja kahe päeva vanusel embrüol. Enne kuut ja poolt elunädalat on eristatavad küünarnukid, eralduma hakkavad sõrmed ja peagi ka varbad. Luustumine algab rangluust ning lõualuudest.

8. nädal

Kuigi emakas ei ole õhku, teeb embrüo kaheksandaks nädalaks katkendlikke hingamisliigutusi.

Järgmise nelja nädala jooksul tekib juurde hulk erinevaid liigutusi, nagu näiteks luksumine, kulmukortsutamine, käte ja jalgade liigutamine, ringutamine, suu avamine, haigutamine ja imemine.

Kaheksandal nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil ka kehaliselt aktiivsemaks. Pea pööramist, kaela sirutamist ning kontakti käe ja näo vahel esineb sagedamini. Embrüo reageerib puudutusele silmade kissitamise, lõualuude liigutamise, haaramisliigutuse ja varvaste sirutamisega.

Kaheksandaks nädalaks muutub marrasknahk mitmekihiliseks membraaniks, kaotades sellega suure osa oma läbipaistvusest. Hakkavad kasvama kulmud.

Beebi on nüüdseks umbes pöidla suurune. Kõik organid on olemas. Maks toodab vereliblesid, neerud töötavad ning süda lööb korrapäraselt. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. Selle aja jooksul on inimembrüo kasvanud ühest ainsast rakust ühe miljardi rakuni, mis moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri. Embrüonaalse perioodi lõpuks on beebil olemas rohkem kui 90% täiskasvanul toimivatest struktuuridest. Luustik, käed, jalad, selgroog muutuvad tugevamaks.

9. nädal

Välised suguelundid on nähtavad nii poistel kui tüdrukutel. Siiski ei saa arst ultraheli abil lapse sugu kindlaks teha enne 12.-20. nädalat. Kilpnääre hakkab tööle.

Üheksanda ja kümnenda nädala vahel toimub tõeline kasvuspurt, mille käigus suurendab loode oma kehakaalu üle 75%. Loode haigutab, avab ja sulgeb sageli suud ning imeb pöialt. Ta oskab ka käega haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust.

10. nädal

Spetsiifilised sõrmejäljed, mille järgi saab inimest identifitseerida terve elu jooksul, hakkavad kujunema kümme nädalat pärast eostumist. Arenema hakkavad ka sõrme- ja varbaküüned. Beebi oskab teha koordineeritud liigutusi.

Kui loote elus täitub 10. nädal, lõpeb raseduse kestuse arvestuses 12. nädal ehk esimene rasedustrimester.

11. nädal

Beebi “harjutab” hingamist, sest tal tuleb emaüsast väljudes kohe hingama hakata. Kujunevad häälepaelad ja maitsmispungad. Laps oskab teha keerulisi näoilmeid ning isegi naeratada. Huuled on välja arenenud. 11. ja 12. nädala vahel suureneb loote kehakaal peaaegu 60%.

12. nädal

Beebi oskab neelata ning reageerib stiimulitele. Kulmude kohale kasvavad õrnad karvakesed. Soolestiku tegevus algab juba 12. nädalal. Kuigi jalgadel kulub lõplike proportsioonide saavutamiseks enam aega, on loote käed 12. nädalaks kehaga peaaegu proportsioonis. Nüüdseks reageerib õrnale puudutusele juba terve loote keha, erandiks vaid pealagi ja kukal. Suu ümbruse stimuleerimine kutsub esile suu avamise ja pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks, mis aitab vastsündinul hiljem ema rinda imeda. Nägu jätkab kujunemist, põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud.

4. kuu

Beebi näoilmed võivad sarnaneda tema vanemate omadega. Kuigi juba kuuenädalane embrüo hakkab ennast liigutama, tunneb rase naine loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel. Toimub suur närvirakkude paljunemine. Beebi kasv on nüüdseks pool sünniaegsest pikkusest. Tema süda pumpab päevas 30 liitrit verd. Ninasõõrmed ning varbaküüned on nähtavad. Beebi suudab teha kukerpalle ning tal on tugev haare.

5. kuu

Ema võib tunda, kuidas beebi põtkib, keerab või luksub. Mõlemas ajupoolkeras on nüüd umbes miljard närvirakku. 20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Siit alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. Seejuures võivad liigtugevad helid loote kuulmisvõimet püsivalt kahjustada. Peanahal hakkavad kasvama juuksed. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed.

6. kuu

Beebil on nüüd oma une- ja ärkvelolekurütm. Ta magab oma lemmikasendis ning ringutab ärgates. Aju kiire areng nõuab enam kui 50% loote kulutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500% võrra. 21.-22. nädalaks pärast viljastumist suudavad kopsud teataval määral õhku hingata. Seetõttu peetakse seda vanuseks, mil osad beebid on võimelised väljaspool emaüsa ellu jääma.

Kui loote elus täitub 22. nädal, lõpeb raseduse kestuse arvestuses 24. nädal ehk teine rasedustrimester.

7. kuu

Silmad hakkavad avanema ning beebi valmistub välismaailma nägema. Silmad tekitavad ka pisaraid. Pupillid reageerivad valgusele juba 27. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. Võime tajuda lõhnasid tekib 26 nädalat pärast viljastumist.

8. kuu

Beebi kaalub nüüd umbes 2,3kg ning emakas hakkab talle kitsaks jääma. Nahk muutub roosakaks ja siledaks, sest naha alla tekivad täiendavad rasvavarud. Rasval on oluline roll kehatemperatuuri säilitamisel ja energiavarude hoidmisel pärast lapse sündi. Küüned ulatuvad sõrmeotsteni.

28.-32. elunädalaks on loote aju sama arenenud kui vastsündinul. Samal ajal jõuab ajukoor arengus sinnamaale, et saab võimalikuks teadvuse teke. See omakorda tähendab, et beebil on selleks ajaks tunded ning mälu.

30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast.

9. kuu

Laps algatab sünnitegevuse enamasti 264-270 päeva pärast eostumist, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille eelselt nimetatakse inimest veel looteks, ent selle järel juba vastsündinuks.

Alles siis, kui beebi on läbinud kõik need verstapostid ema üsas, võime teda näha oma ema süles.