Vanemate õigused ja seksuaalkasvatus koolis

Ühelgi perioodil inimese elus, ei toimu suuremaid muutusi kui esimesel üheksal kuul enne tema sündi. Siin lehel oleme välja toodud olulisemad verstapostid selles võrratus protsessis.

Inimese sünnieelses elus eristatakse kahte perioodi. Esimese kaheksa rasedusnädala jooksul kutsutakse teda embrüoks (kreeka keeles: „üsas kasvav”). Embrüonaalsel perioodil tekib enamus inimese tähtsamatest elundsüsteemidest. Alates kaheksanda rasedusnädala lõpust kuni sünnini, kutsutakse emaüsas kasvavat last feetuseks (ladina keeles: „sündimata järeltulija”) ehk looteks. Lootelisel perioodil kasvab inimese keha väga kiires tempos ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.

NB! Tähelepanelik tuleb olla rasedusnädalate ja loote vanuse eristamisel. Rasedusnädalaid arvutatakse mitte eostumise hetkest, vaid ema viimase menstruaalperioodi esimesest päevast. Nõnda on arvestatav raseduse kestus ja loote tegelik vanus omavahel umbes kahe nädala jagu nihkes. Näiteks, kui raseduse kestuse arvestuses on tegu 10. nädala lõpuga, siis on sündimata lapse elus jõudnud kätte umbes 8. nädala lõpp. Rasedusnädalatest lähtutakse ka rasedustrimestrite arvestamisel. Kõik sellel lehel esitatud embrüonaalsed ja lootelised vanused on arvestatud alates viljastumise hetkest.

1. päev

Uue inimese elu algab viljastumise hetkel, kui ühinevad tema ema munarakk ja isa seemnerakk, milles kummaski on 23 kromosoomi. Sügoodi (kreeka keeles „ühinenud“, „kokku liidetud“; viljastumise tulemusel tekkinud uue inimese esimene rakk) 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset „esmaväljaannet“ uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Kõik päritud omadused on paigas: kas tegemist on poisi või tüdrukuga, mis värvi on tema juuksed ja silmad, kas tema põskedes lohud või mitte, jne. Uue inimese geneetiline koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides ehk DNA-s. Äsja eostunud inimorganism on küll pisem kui suhkrutera, ent kogu vajaminev informatsioon tema täielikuks arenemiseks on olemas juba viljastumise hetkel ning hilisemates etappides sellele plaanile täiendavat informatsiooni ei lisandu.  [Pilt DNA heeliksist?]

Esimene rakk jaguneb peagi kaheks ning sealt edasi jätkub jagunemine (lõigustumine) samaaegselt embrüo liikumisega emaka suunas, et jõuda kasvamiseks turvalisse paika.

6.-12. päev

Uus kasvav inimorganism kinnitab ennast emaka seinale. Seda nimetatakse pesastumiseks või implanteerumiseks. Embrüo hakkab tootma hormooni hCG, mida tuvastab enamus rasedusteste ning mis põhjustab ema menstruaaltsükli peatumise raseduse ajaks.

Pärast pesastumist moodustavad rakud lootepõiekese ümber struktuuri, mida nimetatakse platsentaks. Pesastumise järel laienevad platsenta rakud üha suuremale pinnale emaka seinast, samuti sügavamale emaka seina sisse, et luua ühendus ema vereringesüsteemiga ning tagada kiiresti arenevale embrüole hapnik, toitained, hormoonid ja mineraalid. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega.

17.-20. päev

Embrüo veresooned ja -rakud hakkavad kujunema. Aluse saavad aju, selgroog ja närvisüsteem.

21.-22. päev

Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks: eesajuks, keskajuks ja tagaajuks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna areng. Süda teeb oma esimesed ettevaatlikud löögid kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Alguses lööb beebi süda 70 korda minutis ning seitsmendaks nädalaks jõuab südame töö 170-190 löögini minutis. Silmad hakkavad arenema.

26.-27. päev

Kopsud hakkavad kujunema.

28.-32. päev

Kaks pisikest käelaba hakkavad vormi võtma ja neile järgnevad peagi jalalabad. Veri voolab nüüd beebi soontes, kuid vereringesüsteem jääb ema omast eraldi. Kilpnääre hakkab kasvama. Suu, keel ja nina hakkavad kujunema. Algelised siseorganid on täheldatavad ning ilmuvad esmased näojooned.

36. päev

Beebi silmad omandavad võrkkestas oma värvi.

40. päev

Beebi teeb esimesi refleksiivseid liigutusi. Kui teda suu lähedalt puudutada, painutab ta kergelt oma kaela.

42. päev

Liigesed hakkavad kujunema.

44. päev

Ilmuvad pisikesed hambapungad. Silmalaud hakkavad vormi võtma, et kaitsta arenevaid silmi. Väliskõrv hakkab samuti kuju võtma. 99% lihastest on nüüd olemas ning närvidega varustatud. Algelisi ajulaineid on täheldatud juba kuue nädala ja kahe päeva vanusel embrüol. Enne kuut ja poolt elunädalat on eristatavad küünarnukid, eralduma hakkavad sõrmed ja peagi ka varbad. Luustumine algab rangluust ning lõualuudest.

52. päev

Beebi hakkab tegema spontaanseid liigutusi. Järgmise nelja nädala jooksul tekib juurde hulk erinevaid liigutusi, nagu näiteks luksumine, kulmukortsutamine, käte ja jalgade liigutamine, ringutamine, suu avamine, haigutamine ja imemine.

Seitsmenda ja kaheksanda nädala vahel kasvavad ülemised ja alumised silmalaud kiiresti üle silmade ja kleepuvad osaliselt kokku. Kuigi emakas ei ole õhku, demonstreerib embrüo kaheksandaks nädalaks katkendlikke hingamisliigutusi.

8. nädal

Beebi on nüüdseks umbes pöidla suurune. Kõik organid on olemas. Maks toodab vereliblesid, neerud töötavad ning süda lööb korrapäraselt. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. Selle aja jooksul on inimese embrüo kasvanud ühest ainsast rakust ühe miljardi rakuni, mis moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri. Embrüonaalse perioodi lõpuks on beebil olemas rohkem kui 90% täiskasvanul toimivatest struktuuridest. Luustik, käed, jalad, selgroog muutuvad tugevamaks.

Kaheksandal nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil ka kehaliselt aktiivsemaks. Pea pööramist, kaela sirutamist ning kontakti käe ja näo vahel esineb sagedamini. Embrüo reageerib puudutusele silmade kissitamise, lõualuude liigutamise, haaramisliigutuse ja varvaste sirutamisega.

Nüüdseks sarnanevad luud, liigesed, lihased, närvid ja jäsemete veresooned igati täiskasvanu omadega. Kaheksandaks nädalaks muutub marrasknahk mitmekihiliseks membraaniks, kaotades sellega suure osa oma läbipaistvusest. Kulmud hakkavad kasvama.

8 nädalat viljastumisest:

9. nädal

Välised suguelundid on nähtavad nii poistel kui tüdrukutel. Siiski, ei saa arst ultraheli abil lapse sugu kinnitada enne 12.-20. nädalat. Kilpnääre hakkab tööle.

Üheksanda ja kümnenda nädala vahel toimub tõeline kasvuspurt, mille käigus suurendab loode oma kehakaalu üle 75%. Loode haigutab, avab ja sulgeb sageli oma suud ning imeb pöialt. Ta oskab veel ka käega haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust.

10. nädal

Spetsiifilised sõrmejäljed, mille kaudu saab inimest identifitseerida terve elu jooksul, hakkavad kujunema kümme nädalat pärast viljastumist. Arenema hakkavad ka sõrme- ja varbaküüned. Beebi oskab teha koordineeritud liigutusi.

Kui loote elus täitub 10. nädal, lõpeb raseduse kestuse arvestuses 12. nädal ehk esimene rasedustrimester.

11. nädal

Beebi „harjutab“ hingamist, sest tal tuleb emaüsast väljudes kohe hingama hakata. Kujunevad häälepaelad ja maitsmispungad. Laps oskab teha keerulisi näoilmeid ning isegi naeratada. Huuled on välja arenenud.

11 nädalat viljastumisest:

12. nädal

Beebi oskab neelata ning reageerib stiimulitele. Õrnad karvakesed kasvavad kulmude kohal. Soolestiku tegevus algab juba 12. nädalal ja jätkub umbes kuus nädalat.

13. nädal

Beebi näoilmed võivad sarnaneda tema vanemate omale. Loode on aktiivne, kuigi ema ei tunne veel midagi.

14. nädal

14 nädalat viljastumist:

15. nädal

Toimub suur närvirakkude paljunemine.

16. nädal

Beebi kasv on nüüdseks saavutanud pool sünniaegsesest pikkusest. Tema süda pumpab päevas 30 liitrit verd. Kuigi juba kuue-nädalane embrüo hakkab ennast liigutama, tunneb ema loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel.

4. kuu

Ninasõõrmed ning varbaküüned on nähtavad. Beebi võib teha kukerpalle ning tal on tugev haare.

5. kuu

Ema võib tunda, kuidas beebi põtkib, keerab või luksub. Mõlemas ajupoolkeras on nüüd umbes miljard närvirakku. Juuksed hakkavad pealael kasvama.

5 kuud viljastumisest:

6. kuu

Beebil on nüüd oma une- ja ärkvelolekurütm. Ta magab oma lemmikasendis ning ringutab, kui ta ärkab. Aju kiire areng nõuab enam kui 50% loote poolt tarbitavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. Silmad hakkavad pisaraid tekitama. Võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist.

7. kuu

Silmad hakkavad avanema ning beebi valmistub välismaailma nägema. Silmalaud on täielikult välja arenenud.

8. kuu

Beebi kaalub nüüd umbes 2,3kg ning emakas hakkab talle kitsaks jääma. Nahk muutub roosakaks ja siledaks. Pupillid reageerivad valgusele. Küüned ulatuvad sõrmeotsteni.

9. kuu

Laps algatab sünnitegevuse. See toimub enamasti 264-270 päeva pärast eostumist.

Alles siis, kui beebi on läbinud kõik need verstapostid oma ema üsas, võime teda näha väljaspool ema süles.