Valikut pooldav hoiak
Erinevalt elupooldavast hoiakust ei ole n-ö valikut pooldav hoiak üheselt mõistetav. Mõiste “valiku poolt” on eksitav eeskätt seetõttu, et sellega ei tähistata mitte neid valikuid, mida igaüks võib langetada lähtuvalt oma eelistustest ning konkreetsetest tingimustest, milles ta viibib – nagu näiteks elu- või töökoht, millise autoga sõita või kuidas toituda –, vaid valikuid nendes küsimustes, kus meil reaalselt õigus valida puudub, nimelt kas keegi elab või sureb.
Sellest hetkest, kui naine on rase, puudub tal tegelikult valik, kas saada emaks või mitte, sest ta juba on ema — oma ihus kasvava lapse ema. Ainus valik, mida ta teha saab, on: kas tuua oma laps ilmale elusalt või surnult.
Paradoksaalselt on paljud, kes pooldavad abordi puhul valikuvabadust, märksa väiksemates küsimustes valiku vastu. Näiteks arvavad paljud nende seast, et kõik peaksid autos kasutama turvavööd, sorteerima prügi või mitte suitsetama siseruumides.
Tavaliselt ei vaadelda valikuvabadust nende poolelt, kes on haavatavad, väetid ja alistatud. Orjapidajad rõhutasid “õigust” valida, kas pidada orje või mitte, ent orjad oma iket ei valinud. Nõukogude Liidus valis parteiladvik miljonitele inimestele Gulagi, mis kindlasti ei olnud küüditatute valik. Meie saame valida abordi, kuid seda pole teinud veel ükski abordi läbi tapetud laps.
Kui autentne elupooldav hoiak kaitseb inimese õigust elule selle igas etapis alates viljastumisest kuni loomuliku surmani, siis valikut pooldav liikumine seisab üldiselt vaid seadusliku ja kergesti kättesaadava abordi eest – kas teatud tingimustel ja piiratud ajal või terve üheksa raseduskuu vältel, praktiliselt kuni sünnihetkeni välja. Seega oleks täpsem öelda, et n-ö valiku pooldajad on abordipooldajad.